Laevkalmed
Eestis teatakse laevkalmeid Saaremaal Sõrves ning Tallinna lähedal Väos. See on kalmetüüp, mis Põhja-Euroopas oli levinud küllaltki laialdaselt ja pika aja jooksul. Kuigi vanimad laeva- või paadikujulised haudehitised on Rootsis dateeritud juba neoliitikumi ja vanemasse pronksiaega, kuulub enamik neist siiski kas nooremasse pronksiaega või viikingiaega. Eesti laevkalmed kuuluvad kaheldamatult sellesse vanemasse rühma, seda nii ehituse kui ka leidude põhjal.
Sõrves Lüllel oli kaks teineteise järel asunud laevkalmet, mis 1967. aastal Lõugase poolt läbi kaevati (EE, joon 104). Esimeses laevas oli kaks kirstu, mis olid ehitatud põletusmatuste jaoks, ning siit leiti pronksist nooleots, pintsett, pronkseseme katke ja nivendiline kõrvaga kausike. Teises kalmes oli üks kirst, mille kõrvalt saadi riibitud savinõu kilde ning kaugemalt jahvekivi ja kivikirve toorik. Kalmete rajamine dateeriti uurija poolt pronksiaja IV ja V perioodi vahetusse, seega u aasta 900 paika eKr. Väo laevkalme oli mattunud eelrooma rauaaja kivikirstkalme rusude alla.
Pronksiaegsete laevkalmete kodumaaks peetakse Ojamaad, kus neid rajati alates IV perioodist kuni eelrooma rauaaja alguseni. Enamik laevkalmeid kuulub Ojamaal küll nooremasse pronksiaega ning neid, mida saab dateerida eelrooma rauaaja algupoolde, on vaid mõni üksik. Et viimased asuvad samades rühmades pronksiaegsetega, siis on siin tegu kirjeldatud matmistraditsiooni püsimisega üle kahe ajastu piiri. Üksikult on noorema pronksiaja – rauaaja alguse laevkalmeid teada ka ida pool Läänemerd: Ahvenamaal, Edela-Soomes, Eestis ning Kuramaal. Ahvenamaal on laevkalmeid registreeritud üle tosina, kuid osa neist kuulub nooremasse rauaaega. Edela-Soomest on selliseid muistiseid vaid mõni üksik, kuid leidude puudumise tõttu pole neid seni täpsemalt dateeritud.
Allikas:
Valter Lang
NOOREM PRONKSIAEG
Matmispaigad Eestis
Väo laevkalme, nüüdseks karjääri laienemisega seoses hävinud.
Ja teine lõik ajaloolaste varasalvest:
Laevkalmed
Ebatavalise pronksiaegse kalmevormina on Sõrve poolsaarel Lülle ja Laadla külade karjamaal kaevatud kaht 9.–8. sajandisse eKr kuuluvat laevkalmet (Vello Lõugas, 1967). Need kujutasid endist laevakujuliselt, s o teravovaalselt laotud kivipiirdega kalmeid, mis paiknesid üksteise järel reas kõrgemal kühmul pronksiaegsel rannikul. Samast lähedusest on teada ka kivikirstkalmeid. Laevakujuliste kivipiirete seest leiti ühest üks, teisest kaks väikese kasti kujulist kivikirstu. Neist saadi põlenud luid ning üksikuid matusepanuseid: pronksist nooleots, pronkspintsett ja mingi eseme katke, savinõukillud. Kirste ümbritsev ala oli täidetud kividega nagu samaaegsetes kivikirstkalmeteski.
Laevkalmed olid eriti levinud Ojamaa saarel, kust neid on teada üle 350, kuid neid on leitud ka Kuramaalt ja Edela-Soomest. Üht laevkalmet on kaevatud Tallinna lähedal Väos.
Allikas:
Marika Mägi
Kaali ja kultuurmaastik
Meteoriiditabamuse kajastusi arheoloogias ja folklooris.
Kultuurimälestiste nimekirjas on seoses Väo külaga kaks objekti:
* Lagedi tee ja Väo tee ristmiku ümbruses 120 m raadiusega ala
Asulakoht, I a-tuh. - II a-tuh. algus
* End. Väo küla, Tallinna ringtee ja Pirita jõe vahelisel alal
Kultusekivi, I a-tuh. e. Kr. - I a-tuh.
(lähen teen varsti pildi ka)
